Vennaskond все тексты (слова) песен, переводы, видео, клипы

Kuigi juba hilisöö, ma istun ärkvel, pole und.
Toas vaikus närve sööb,
nüüd minu mõtteis oled Sa.
Sind tahan suudelda...

(Ei!) Sest olen liiga noor ma veel (ei) ja käimata on koolitee
ja kuulama pean oma vanemaid.
(Ei!) Sest ema mulle ütles nii, (ei) ei tohi olla teisiti,

Hall taevas. Hall taevas. Hall taevas.
Lobjaräitsmete hääletus litrid.
Läbi linnade lumes, lumed -
dessantlased valgeis kitleis!
Meie aknaks sai televisioon.
Kõrvaks raadioantennide üksus. Hall taevas nagu kiretu fakt:
“Põhja-Atlandil tekkinud tsüklon…”
Ajalehtedest – tehisklorofülli.

Kätt südamele pannes
nüüd Ma tahan teile reeta,
Et enamasti iseen-
Da seltsis aega veeta

Ma armastan ja ärge
te End segada sest laske,
Et salajoodik olen ma,

Armastuse altarid, nad seisavad siin reas
Siin kivisse on raiutud need mõtted, mis sul peas
Õrnad käed on siia poetand sukapaelu, kette,
Kirjakesi, medaljone, murdund sigarette.

Siin on kullast krutsifiks, mis säranud on rinnal.
Põlispuude juurtest läbipõimund mullapinnal.
Armastuse ohvrikivid seisavad siin rivis.

On küünlavalgus hell ja soe
Süda marsitaktis lööb
Kõik hurmav hell mu hinge poeb
Meid kutsub kaunis öö

Me küünlavalgel marsime
Öös valged küünlad käes
Me viimne marss on täna see

Siis kui taevas punab eha,
Siis kui kätte jõuab öö,
Siis ma tunnen, et mul teha
Tuleb ära oma töö.

Siis kui märja võsa põuest
Ujub taeva kaame Kuu,
Lahkun instituudi õuest

Death in an autumnal park in Paris.
Go to heaven from hoarfrosty land.
Call to your mind last leave–taking caress –
Send the letters, until send you can.

You need some nocturnal hours –
White is paper, letter–line is black.
Broken streets and house and flowers –

Taas meil on vinge tuul
ja külmast paistes on ülahuul.
Ent süda sees on soe
******* ei loe.

Veel ma olen poolel teel,
kuid ma kulgen veel ja veel.

Keset ööd ja keset metsa, mööda orge mägesid Jookseb hundikutsik väike, otsib radu koduseid Karjast maha jäänud, eksind, lootus põues pekslemas Leida üles pesa – kodu. Et ei enam ekslemas

Olema peaks süda väike, süda hirmust tagumas Pesas, ema-isa juures, kindlust, rahu leiaks taas Jookse kiirelt kutsik väike, leia õige rada maas Soojas kodus kõik on ootel, soovivad sind näha taas.

Väikesed oleme
Kõnnime varvul me
Kui kogu kaslaste pere
Metskass ja marmorkass
Rookass ehk kõrkjakass
Manul ehk stepikass tere

Tõrksad ja liibuvad

On koertel ja kassidel
tumedad huuled
ja heledad hambad
ne taga

ja kui sa ne haukumist,
näugumist kuuled,
võid uinuda sa, nad

Pärast mind ja pärast meid me tuleme kõik taas
Kui on õites vetepind ja siis kui hall on maas
Tuleb ta ja tuleb see siis keda kohtad teel
Tulen ma ja tuled sa ja tuleb keegi veel

Olin ma ja olid nemad talv siis oli veel
Saabus surm ja saabus kevad saabus keegi veel
Meeltest kustusid kõik lehad nagu niiskus soost

Vihma sajab, kõik ujub,
Lastel paha on tiju,
ainult krokodill jalutab vees
silmis lustakas sära.
Ei ta põgene ära -
lõõtsa mäng talle rõõmu ju teeb

Ref:

Nagu kalasoomus taevast langeb räitsak, kustub vees.
Tuvihallilt soomuslaevalt, kõigil lõvisüda sees.
Jäisest lainest sooldunud tekk on Peetri akna kaitsevall,
vabadusel õige mekk on üksnes toeka kaitse all.

Kroonlinn mehi, munder kord viks, siin ei lase roiduda.
Aiman, tunnen, kuidas torkis silmapiir siin Koidulat.
Siin ta, ööbik, tõlkinud on villas, keeles kida sees.

Las olla et sa oled endast kenam
See sinu hingesaasta varjata ei saa
Ronid pingutad ja püiad üha enam
Lalaa - la - lalla - lalla - lalla - lalla - laa

Rüüpad vahuveini võtad päikest
Oled mees kes oskab piiri pidada
Lubad endal mõnda armuseiklust väikest

Ja juba ammu on süüdatud laternad öös,
ma istun pargis, sõpradeks tuttavad puud.
Veel ümberringi on vaikus ja tähtedevöö,
mind kutsub taevasse, taevasse kollane kuu.

Ma tean, et kusagil nutavad lapsed, mu õed
on seismas tänavanurkadel, pakkumas end,
kuid minu jaoks on peatunud kellad ja jõed

1. Kasarmu ees väraval,

öisel kõnniteel

latern tookord säras,

ta särab nüüdki veel.

Sõidan autos kauni daamiga.
Meile silma teeb
linn värvilise reklaamiga.
Veri soontes keeb.
Ma armastan Ameerikat.

Teada saan et ta on Eerika,
justkui oleks nüüd

As lovely as the sluts on lea
As beautiful and bright
That’s the way your night should be
From twilight till dawnlight

The best of health a flighty night
The joy of dreams come true
That’s the all-allowing right

Ma olen sinu unistus mis sul on käes
Ma olen su pobleemituse väljapääs
Olen kaduv olen liikumine mis on jääv
Ma olen sinu usk ja sinu argipäev

Ma olen õnn ma olen armastus
Ma olen tõnn mõttekangastus
Ma olen sinu unistus mis sul on käes

Kohe, kui sündisin ilma,
jäin arstile pinnuks ma silma.
Pinnu asemel palki nad näevad,
no küll oli ikka masendav!

Nii tõusiski pidevalt kisa-kära,
kuid lõpuks ometi viidi mind ära.
Ja lohutas emake: poju,

Tule ümber on kogunend mõned
Ridva otsas must laperdav kalts
Ahnelt neelab mu saamatud kõned
Sügistuule käes kahisev malts
Keegi sult suurt kirjaoskust ei nõua
Piisab kui seinale kritseldad A
Veel plankusi lõhu kui müüre ei jõua
Mu vaikiva heakskiidu pälvid sa taas

Laulgem poisid, praegu kőige kallimast-
väiksest linnast, meie armsast tallinnast.
ehkki hallid tema paesed teed,
ikka head meile need.
kui sa hulgud mööda kitsast taänavat,
neiu silmad sulle vastu säravad.
oi te poisid , kus küll pőled rind,
neiu, ma ei jäta sind!

Taevas sinetav ja hämar
Kuhugi on kadund kuu
Sulalumine on tänav
Akna all on raagus puu
Lume sisse pikad triibud
Teinud sinu soome kelk
Nukralt seljatoele liibud
Silmis äraolev helk

Üht sekundit ära tühiseks iial pea,
see teise suuna võib anda su retkele.
Kui kuulidest, nii kuuled vingumist peas
neist hetkedest, neist hetkedest, neist hetkedest.

Ja igal neist eri kõla on, oma laul -
üks minut rõõmu täis, teine nii murelik.
Kord silmapilk toob häbi, kord jälle au,

Me tuleme ühiselamust.
Võta vastu meid, õhtune tänav!
Uksel seljataga komandant
meie minekut pominal tänab.
Sajab.
Iga kohviku uksel on silt
'Vabu kohti ei ole...'
'Sole mio,' laulab taskus transistor.

Selle laulu mina ise luuletasin,
laul sai nii, et pole armuvalu sees.
Minu laulul pole viiski suurem asi
ja ma ise pole üldse laulumees.

Pole loorbereid ja pole oma maja,
amet lihtne on ja sisse suurt ei too.
Ostan aasta pärast sääreväristaja,

Aegamööda minutid ju kaovad kõik.
Ära looda, et neid kohtad veel!
Eilsest veidi kahju meil küll olla võib,
parem siiski see, mis ootab eel.

Teele, jah, teele nüüd!
Pikk on tee, pikk on tee -
algust ja lõppu sel

Sa tuled mööda pikka teed,
ma kaugelt aiman sind,
& meie vahel lendab valgeid linde.
On seegi hea mu kallis,
et sa kunagi ei tea,
ei tea, mis toimub sügaval mu hinges.
Ma ootan tuld, mis ühelt poolt

Jah elada võiks nagu tahaks
Ja muret ei peaks tundma millestki
Ja sinu tegusid ei pandaks pahaks
Ja sõltuma ei pea kellestki.

Refrään:
Vaba kui lind kui metsik hobune
Vaba kui lind kui metsik hobune

Tal pole numbrit ega nime pole midagi mis seoks
Kõik soovid on tast jäänud maha ja ta mõtted tehtud teoks
Ta lihtsalt hulgub linnast linna siht on sinna kuhu tuul
Ta vaateväli on ta maailm tema ulatus ja ruum

Ta lihtsalt hulgub linnast linna pole kuhugile minna
Ta lihtsalt hulgub linnast linna pole kuhugile minna

Vaenluse tormid meist tuiskavad üle
vihaselt rõhuvad tumedad jõud
vaenlaste vastu viib võitluse süle
ees meil on teadmatu saatuse sõud

uhkelt ja võimukalt tõstame siiski
tööliste võitluse lippu me käes
astume rahvaste võitluse ritta